Oh moonid, moonid, mu armastatud lilled, te vere värvi ja surmakarva õied...(Vennaskonna lugu siuke)

Võimas pull must kui öö. (DKKPP)

Põder sooluhal Jaanipäeva järgses roidumuses. Lähemale ei saand kuna tal juhtus salasõber ka põõsas varitseamas olema, see avastaski mind roomaval lähenemiskatsel.

Kährik. Need idapoolt sisse toodud karvatuustid on nüüd meil juba hulgikaup. Vaatamat öisele ja ettevaatlikule eluviisile kohtan aina sagedaini mõnda. Enamasti on kohtumine pealiskaudne, pikemat jutustamist ei ole, kährikul on muudkui kiire.

Uhuu. Statiivi maha ei lubanud panna, lendas ära, nii et käest 1/5 sek @3,7 iso 100. Sellistel hetkedel tahaks vahest, et oleks rohkem kaamerat.

Kui need Kuldkingad, mis rahvasuus tihit Käokingaks kutustud, oleksid Muhumaa metsa all pildile jäänud, siis oleksid nad hoopis Kuku Pätid

Väikestviisi majakad saarekeste peal.

Sääsk oli ka seal

Huvitav kas võililleseemned kardavad ka enne väljalendu. See tüüp tundub üsna uljas olevat, et niimoodi enne ööd lennule sätib. Surub veel õdede vendadega käppa enne minekut. Või misasja.